011

Lüüra kujuline Narva mänd

Konkursile esitaja

Rita Kivisaar, läheduses asuva Sogeri kinnistu praegune omanik

Puu koordinaadid 

X:6512272.2

Y: 663849.3

B:58 kraadi 43'8.42"

L: 26 kraadi 49'43.68"

Puu lugu

Maantee telgjoonest: ligikaudu 11 m kaugusel

Andmed Google-s:
https://www.google.ee/maps/@58.7190248,26.8285411,3a,75y,119.43h,90.7t/data=!3m6!1e1!3m4!1s68_zkVcobjeKIREuo5vocg!2e0!7i13312!8i6656!6m1!1e1
Puu kuju: lüüra kujuline kahe haruga mänd
Tüve ümbermõõt: 295 cm (1,3 m)
Tüve raadius: 47 cm
Võra läbimõõt: ligikaudu 17 m
Vanus: ligikaudu 298 aastat
Üksikobjekt
Tartust 42 km Mustvee suunas Jõgeva maakonnas Saare vallas Odivere külas kasvab maantee ääres paremat kätt üksik kahar mänd. Talu nime järgi kutsutakse seda Narva männiks. Lüüra kujuline, kahe haruga mänd asub looduses üksikuna.
Kohalikud elanikud mäletavad, et puud on kasutatud topograafilise tähisena ajalooliste külateede tähistamisel. Sõjaliselt oli mänd geograafiliseks tähistuseks.
Narva männi vanuse määras dendrokronoloogiliselt Alar Läänelaid 21. septembril 2015. aastal. Alar Läänelaid: "Männi tüvi jaguneb 2-2,5 m kõrgusel kaheks lüürataoliselt kõverdunud peaharuks. Tüve alaosas on maapinna tasemelt ülespoole vanad osaliselt kinnikasvanud vigastused nii N- kui ka S-küljes. Vigastuste kohal paljandub surnud ja osalt pehkinud puit. Lisaks on tüvel mitmel küljel täiesti kinnikasvanud vigastusi, mistõttu tüvi on muhklik. Ülalpool on suurte murdunud peaokste jäljed. Nende vigastuste tõttu võib oletada, et männitüvi on seest pehkinud ja õõnes".

Teadaolev puu lugu

Eakamate inimeste mälestustes on kõnealune mänd olnud praeguses suuruses. Huvi männi vanuse vastu tekkis käesoleva kirjelduse kirjutajal 101-aastase ema jutust, kelle vanaema ja vanaisa Sogeri talu maadel ja Narva talu piiril mänd asub. Ema meenutab, et tema lapsepõlve mälestustes on mänd olnud kogu aeg sama suur. Kohalikud elanikud kutsuvad puud Narva männiks.
Paljud siitkandi inimesed on rääkinud, et Narva mänd on nende jaoks nagu pikalt reisilt kojujõudmise tunde loojaks.
Põhjapoolsest, Sogeri talust vaadates, loojub päike männi taha ning annab väga kauni taustavärvingu. See kaunis värvide mäng ühes unistajas (Sogeri talu vanaperenaise õetütar) tekitas soovi mändi maalida, kuid kahjuks puudusid oskused. Ja nii ostis unistaja mõned aastad hiljem kunstipoest sarnasest männist tehtud graafilise pildi.
Mõned aastad hiljem ostis unistaja kunstipoest analoogsest männist tehtud graafilise pildi, et oma mälestusi kaunist männist säilitada.
Kõrgemal mäeotsas seisev mänd lausa kutsub teelisi ennast imetlema, milleks annavad hea võimaluse pikad sirged teelõigud nii Mustvee kui Tartu poolt liikujale.
Tihti on näha jalgrattureid puu juures peatumas, puud imetlemas.
Ohud, mis on mändi ähvardanud Uue Jõhvi-Tartu-Valga maantee ehitamisega 1959. aastal jäid mitu mändi selle tee ehituse piirkonda ja pidid oma elu uue tee rajamiseks ohverdama. Juba tollel ajal silmailu pakkunud lüüra kujuline mänd pääses üksinda üle noatera, sest tema kaugus teepervelt on vaid 8 meetrit. Tee ehitajad säästsid männi elu ka maanteeäärse kraavi kaevamisel, kaevates kraavi teest kaugemalt ümber männi. Kohalikud elanikud küll kartsid, et kaevatud kraav võib männi kuivatada, kuid õnneks seda pole juhtunud.
Soov mändi hoida ja säilitada Lüüra kujuline (mõnedele ka harfi kujuline) puu oma mitme sajandi pikkuse elulooga sellises olekus on väärtus, mida tuleb hoida ja püüda säilitada. Pole see põldude vahel asuv üksik, lüüra kujuline ja pilkupüüdev mänd jäänud ette omal ajal talude põlluharijaile ning ka maanteeamet on siiani Narva mändi hoidnud.

HÄÄLETAMISEKS VAJUTA SIIA!

Lüüra kujuline Narva mänd JõgevamaalLüüra kujuline Narva mänd Jõgevamaal