Põnevad puud

2015. aasta puud on harilik kukerpuu ja harilik kikkapuu

Selle aasta puud on põõsad ja peale kukele viitava nimetuse ei seo neid kahte liiki suurt miski.
Kukerpuud (Berberis vulgaris) kohtab rohkem paepealsel rannikul Lääne- ja Põhja-Eestis, kikkapuud (Enonymus europaeus) Lõuna-Eesti viljakal pinnasel ja ka vähestes kohtades Saaremaal. Loe veel

2014. aasta puud on türnpuu ja paakspuu

Ega türnpuud hästi ei tunta ja segi on teda aetud paakspuuga või siis vastupidi.
Olenemata „puu“ nimest kasvavad nimetatud enamalt jaolt tiheda põõsana.
Lehed on mõlemal päris sarnased ning looderannikul võivad vahel päris kõrvuti kasvada.

2013. aasta puu oli lodjapuu

Eesti Looduse toimetus on tänavu aasta puuks valinud lodjapuu. Kuigi tema nimi viitab puule, on tegu pigem põõsaga. Aasta puud on valitud alates 1996. aastast.
14/01/2013 , Eesti Loodus

2012. aasta puu oli õunapuu - mets-õunapuu

300 aastat vana Oti õunapuu Karksis - kel mahti, minge ja vaadake.

Kas teate, et õunapuid hakati kasvatama umbes 20 000 aastat tagasi Indias, Pakistanis ja Hiinas ning et see meie levinuim viljapuu võib olla esimene kodustatud taim.

2011. aasta puu oli jalakas ja künnapuu

2010. aasta puu oli toomingas

2009. aasta puu oli sarapuu

2008. aasta puu oli jugapuu

2007. aasta puu oli saar

2006. aasta puu oli paju

2005. aasta puu oli haab

2004. aasta puu oli lepp

2003. aasta puu oli vaher

2002. aasta puu oli pärn

2001. aasta puu oli mänd

2000. aasta puu oli pihlakas

1999. aasta puu oli kask

1998. aasta puu oli tamm

1997. aasta puu oli kuusk

1996. aasta puu oli kadakas

 

Põnevaid leide puudest

Oma juuri otsides olen jõudnud mitmete põlistalude varemetele, kus on alles veel väga vanad puud. Kindlasti on neil puudel meile palju jutustada ning et lisaks mõisaparkidele on palju väärtuslikku ka meie unustusse kaduvate põlistalude varemete ümber, mida võiks kaitsta ja kirjeldada. Arboristid liiguvad palju Eestimaal ringi ning sageli jääb silma mõni huvitav leid. Eriti kasulik oleks, kui leidjal nende puude kohta ka oma lugu oleks juurde jutustada.

Uuemat (20. sajandi) maa-arhitektuuri nagu ka maamaastike muutumist on meil senini jäädvustatud ja uuritud vähe. Seetõttu on Maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukava üks tähtsamaid eesmärke meie maamaastiku ja maa-arhitektuuri kui terviku uurimine ning pikaajaline jälgimine – seire, et fikseerida toimuvaid muutusi.

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus oleks kindlasti huvitatud taoliste leidude kaardistamisest ning ühises koostöös saavad arboristid anda oma panuse. Vt http://maaarhitektuur.blogspot.com/

Pärandkultuuri hoidmine http://www.rmk.ee/teemad/parandkultuur

Seest õõnes pärn

Seest oones paern

Sõbrad

sobrad

 

Põlistalude maadel luusides

Kaheharulised saared

Jäälõikamise tiigi igasse nelja serva istutati kunagi saared ja nad kujundati kõik 2-harulisteks. Kui vanad võiksid need puud olla?

Õpetusest puude juurde

Sagadi Looduskooli õppematerjal "Puudest algab mets"

http://www.sagadi.ee/looduskool/oppematerjalid/uurimuslik-ope

http://herbaarium.inarmonia.ee/

http://www.discovertheforest.org/

http://www.loodusheli.ee/naita_kirjet.php?id=88&nimistu=233+88+174+89+112+86+110+202+182+111+87+185+196

http://213.35.179.222/~lauri/okaspuud_LuuaMK/index.html

http://www.loodusvideo.ee/?cat=16