TREESTONIA

TREESTONIA (Trees to Visit in Estonia)

Puuturism on järjest populaarsem, sest inimesed mõistavad üha enam, et puu on väärtus.
Siin on võimalus kõikidel kaasa rääkida ja nomineerida oma puu. Aja jooksul saame nominandid üle vaadata ja mõõta ning arhiveerida. Kindlasti lisame kõik juba praegu tuntud ja vägagi vaatamisväärsed Eesti puud ning otsime juurde uusi.

Tammepuu Orissaare jalgpalliväljakul

Tammepuu Orissaare jalgpalliväljakul

Foto: Autor Elina Kalm

Kas kusagilt mujalt maailmast võib leida jalgpallistaadioni, mille keskel kõrgub võimas tamm? Ei vist. Orissaare poistele ja tüdrukutele on see igapäevane. Kuid mitte turistidele, kelle bussid tihti spordiväljaku veerel seisma jäävad ja uudistajate käed fotoaparaatide järele haaravad.
Orissaare jalgpallipuu on Euroopa aasta puu 2015 konkursi võitja.

Euroopa aasta puu 2015 Üles

Rava tammik

Rava tammik

Foto: Autor Heidi Tooming

Eestis võeti esimesena looduskaitse alla Rava tammed Järvamaal (1936). Praegu moodustavad need puud Rava maastikukaitseala südamiku.
Rava tammikus kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd.
Rava tammiku servas asub suplus- ja puhkekoht.
Arvatakse, et tammik on kunagi olnud hiis; mõisa ajal oli ta park.

Üles

Pühajärve sõjatamm

Pühajärve sõjatamm

Foto: Autor Amadvr (Vikipeedia)

Võimas tamm on saanud nime nn Pühajärve sõja järgi 1841. a. Tamme ümbermõõt on tamme juures oleva teabetahvli andmete järgi 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanus arvatakse olevat 300-400 aastat. Tamm on looduskaitse all. Puu on 2010. aasta augustis kaks korda tõsiselt kannatada saanud, et vältida tamme tüve laiali vajumist, paigaldati tüve ümber metallvöö.
Nime on saanud puu ajalooliste sündmuste järgi, mis toimusid siinkandis rohkem kui 150 aastat tagasi. Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas, mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841. a. suve lõpul oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1. septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma. Arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui konvoeerijad teda Pühajärve tamme ligidalt mööda viisid, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. a. detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi. Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse. Kuigi maarahvas oli "sõja" kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime.

Pühajärve sõjatamm Üles

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm

Foto: Autor kaljukass2 (flickr)

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 825 cm (mõõdetud 2001) ja vanus on umbes 700 aastat.
Puu kohta on palju pärimusi, nende järgi elanud tüves tulejumal, puu olevat istutanud aga Karl XII. Tamme-Lauri tamm kaunistas meie võimsaima põlispuuna ka kümnekroonist rahatähte.

Tamme Lauri tamm Üles

Täri pärn

Täri pärn

Foto: Allikas Delfi

Täri pärn kasvab Saaremaal Liikülas keset niitu – tüse ja masajas harilik pärn, millel vanust üle 400 aasta. Madala, 12 m kõrguse puu võra alumised oksad koolduvad peaaegu maani. Paljude pahkade, konaruste, oksaaukude ja muhkudega soliidse puu tüve ümbermõõt on 6,85 meetrit. Võimas puu. Vanade pärimuste kohaselt ulatunud meri kunagi pärnale nii lähedale, et samast puu alt lastud paate vette. Legend räägib, et kui käsi selle pärna pahkadel hoida, annab ta kätele tervendava jõu. Oma inimesetaolise väljanägemise tõttu mõjub see puu pärnade ja vahest isegi kõikide puude elatanud esiemana.

Üles

Kernu kadakas

Kernu kadakas

Foto: Autor Priit Simson

Kernu kadakas on kõige jämedam kaitsealune keerdkasvuline kadakas Eestis. 7-keeruga kadaka tüve ümbermõõduks mõõdeti 1997. aastal 128 cm (1,3 m kõrguselt) ja kõrguseks 4 m; vanus umbes 300 aastat. Looduskaitse all 1936. aastast.
Legendi järgi olevat puu Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII – seetõttu on puud nimetatud ka "Rootsi kuninga kepiks". Pärimuse järgi peatus sealkandis Põhjasõja ajal Karl XII oma armeega. Õhtul sõjapealikega lõkke ääres istudes võtnud ta kaksteist kadakast keppi, väänanud need seitsmesse keerdu ja sõnanud: "Kui need kadakad kasvama lähevad, tuleb maale pikk rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Kui kadakas kuivab, tuleb Rootsi võim Eestisse tagasi."
2013 a. kevade seisuga on kadakas kuivanud.

Üles

Kloostrisaare tammed

Kloostrisaare tammed

Foto: Allikas EELIS Infoleht

2 puud, ühe puu ümbermõõt 545 cm, puu kõrgus 23 m, vanus hinnanguliselt 600 aastat. Teine puu 477 cm/26m, vanus hinnanguliselt 400-500 aastat.

Üles

Polli tamm

Polli tamm

Foto: Allikas sakala.ajaleht.ee

Tamme kõrguseks on mõõdetud 20 meetrit ja tüve ümbermõõduks 626 cm. Ligikaudseks vanuseks on 430 aastat. Puu on halvas seisus - seest põlenud.Vaatamata kehvale seisukorrale püsib puu vapralt püsti. Kevaditi kasvatab ta endale rohelised lehedki külge.
Tamme sisemusse mahub end peitma neli inimest.

Polli tamm Üles

Salve tamm

Salve tamm

Foto: Allikas EELIS Infoleht

Ümbermõõt 536 cm (1,3), kõrgus 20 m.
Ohvripuu vanus on hinnanguliselt 550-600 aastat.

Üles

Pältre Lühterkuusk

Pältre Lühterkuusk

Foto: Autor Vaido Otsar

Puu meenutab hiiglaslikku lühtrit küünalde jaoks, sellest ka lühterkuuse nimi. Pältre kuusk on Eesti lühterkuuskedest vägevaim, 11 ladvaga puu. Puu hargneb 1,5 m kõrgusel 9-haruliseks, kõrgemal hargneb veelgi.
Eesti kaunima lühterkuuse kõrgus on 25 m, ümbermõõt 0,8 m kõrguselt 3,4 m ja võra läbimõõt 19-20 meetrit.
Selle puu alt olla ka raha leitud. Räägitakse, et vanasti jäänud kiviraidurid kuuse alla ööbima. Üks meestest aga oli hommikuks surnud. Kuna too oli rikas pärijateta poissmees, matsid teised kiviraidurid tema varanduse kuuse juure alla.

Üles

Sipa ohvripärn

Sipa ohvripärn

Foto: Autor Anu Tähemaa

Sipa ohvripärna tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m, kõrgus 13 m. Oletatavalt 600-aastane Sipa pärn on Eesti jämedaim pärn.
Rahvapärimuse järgi on see armastuse puu. Pärna tüve sisse on osalisel kasvanud ohvrikivi (ümbermõõt 6,8 m). Veel 19. saj käidi kivile ohvriande viimas.

Sipa pärn Üles

Viiralti tamm

Viiralti tamm

Foto: Autor Ilme Parik

Viiralti tamm ehk Tamme-Koori tamm. Tänaseks tuntakse tamme rohkem Viiralti tammena. Tamme ümbermõõt on 5,33 m, kõrgus 13 m, umbes 400 aasta vanune.
Varem tunti tamme ümbruskonnas Tamme Goori tammena. Selle nime sai puu 20. sajandi algupoolel naabruses elanud Tamme talu peremehe järgi. Grigori-nimelist peremeest kutsuti Gooriks. Tamme talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik".

Ajaloolised pildid Üles

Ülendi niinepuu

Ülendi niinepuu

Foto: Allikas puhkuseestis.ee

Püha pärn, nn Ylendi ebajumal oli tuntud ravitseva puuna - abistajaks paisete ja nahahaiguste vastu.
Puu kõrgus on u 5 m, tüve ümbermõõt u 6 m.
Vanal ajal peeti puud pühaks ja usuti, et kui temale ohverdada, võtab puu tõbiselt tema vaevad. 1989. aasta 22. septembril pandi toime kummaline hävitustöö – puu õõnsusse asetati kergesti süttivat materjali ning püha puu süüdati põlema. Siiski hakkas tüvi mõne aja pärast taas noori võrseid välja ajama ning Hiiumaa viimaseid säilinud ohvripuid jäi alles. Vana pärnapuu oli tihedalt pahkasid täis.
Kõpu kubjas tahtnud mõisa teenijatüdrukut nuhelda. Tüdruk jooksnud pärna õõnsusse varjule, kubjas pole teda sealt kätte saanud ning peksnud pärna, millest hakanudki puule pahad kasvama. Neid pahkasid peeti ka inimeste hädadeks, mis puu oli oma külge ja kanda võtnud. Ülendi pärnapuule toodi eriliselt ohvreid suvistepühal ja jaanipäeval, muidu riputati sinna lint mõnest haigusest lahtisaamiseks.

Ülendi ebajumal Üles

Ranna ohvritamm

Ranna ohvritamm

Foto: Autor Marko.Eesti (Vikipeedia)

Rannamõisa tuhandeaastase tamme (ka Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Ranna
ohvritamm, Rootsiaegne tamm) ümbermõõt on 4,7 m, kõrgus 15 m, vanuseks loetakse
400 aastat. Põlisest ohvritammest on säilinud vaid üks haru. Puuõõnsusi on täidetud, saetud üksikuid kuivanud oksi ning toestatud metallteivastega.
Vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Ranna mõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm.

Üles

Ilumäe Hiieniinepuu

Ilumäe Hiieniinepuu

Foto: Autor Ilme Parik

Ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis.
Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20.saj algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis endal läheb ka hästi.
Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.

Üles

Kuninga mänd

Kuninga mänd

Foto: Allikas Geopeitus.ee

Kuninga mänd ehk Kuningamänd ehk Järvselja kuningamänd on looduskaitsealune põlismänd Tartumaal Meeksi vallas Järvselja külas. Tüve ümbermõõt 335 cm (1,3), kõrgus 33 m, võra D 8 m, võra algus 23 m, tüvemaht 11,5 m3 (1999). Kuninga männi vanuseks on mõõdetud ligi 360 aastat (1999).
Maailma kõige suurema mahuga puust Kindral Shermanist (1470 m3) on Eesti teadaolevalt suurima mahuga puu, Järvselja Kuningamänd, mis silmaga vaadates ilmatu vägev, 134 korda väiksem.

Üles

Meriküla mänd

Meriküla mänd

Foto: Autor Eno Noorsalu

Meriküla mänd on looduskaitsealune põlispuu Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Merikülas Hiiematsa Narva-Jõesuu tee ääres. Mänd on harva esineva põõsast meenutava võraga paljuharuline puu. Ümbermõõt 4,1 m, kõrgus 19 m (1997).
Rahvasuus on mänd tuntud kui Musumänd või Šiškini mänd. Vene maalikunstnik Ivan Šiškin armastas selle puu all istuda ja maalida ajal, kui ta puhkas Narva-Jõesuus ja Udrias. Šiškinil on sellest puust ja Udria ning Meriküla ümbrusest tehtud mitmeid tuntuid maale, mis on üleval Peterburis Vene muuseumi põhinäitusel. Legend räägib, et armunud, kes selle puu all suudlevad, jäävad igavesti ühte.
Kuulsa männi juures peatuvad ka pulmakaravanid. Tava kohaselt peab peigmees või tema abiline siduma riidepaela võimalikult kõrgele puu oksale ning tühjaks joodud šampanjapudel tuleb katki lüüa. Mingil hetkel oli rohelisi pudelikilde nii palju, et selleks tarbeks ehitati spetsiaalne paekivist renn. Linte tuleb puult maha lõigata mitu korda aastas, kuid see ei päästa koormusest, mida vaene looduskaitsealune puu peab ronijate tõttu kannatama.

Üles

Kallukse mänd

Kallukse mänd

Foto: Autor Ivar Leidus

Kallukse mänd (ka Kitlimänd) on looduskaitsealune üksik põllul kasvav põlispuu ja hiiemänd Virumaal Kadrina kihelkonna Vaiatu külas Kallukse maastikukaitseala naabruses. Ümbermõõt eri andmetel 3,3 kuni 3,8 m, kõrgus 12 m.
Kallukse männiga on seotud ka mitmed rahvapärimused. Näiteks 1885. aastast on pärit ülestähendus, mille järgi olnud mänd üle tuhande aasta vana juba siis, kui eestlased Eesti aladele rändasid. Samuti kinnitati, et seda puud ei tohi vigastada, kuna siis hakkab temast verd voolama ja rahvale tuleb suur õnnetus. Teise pärimuse järgi olevat puu all põletatud libahunt.

Üles

Mohni pärn

Mohni pärn

Foto: Autor Ivo Kruusamägi (Vikipeedia)

Mohni pärn on looduskaitsealune harilik pärn (Tilia cordata) Mohni saarel. Pärn on jäänuk kunagi saarel kasvanud võimsast pärna-tammemetsast.
Legendi järgi põletati Mohni mets maha selleks, et võtta peavari saarel aeg-ajalt paikselt peatunud piraatidelt, nõndanimetatud vitaalivendadelt. Mohni pärn on ainuke pärnadest, mis selle põlengu üle elas ja praeguseks on saare ainuke pärn võetud looduskaitse alla.
Pärna ümbermõõt on 315 cm (1,3 m), kõrgus 18 m. Puu on pahklik ja hargneb 2 m kõrguselt

Üles

Kelchi pärn

Kelchi pärn

Foto: Allikas EELIS Infoleht

Kelchi pärn kasvab Tallinnas Niguliste kiriku juures, tema tüve ümbermõõt on 462 cm (1,3 m) (1999. a.), kõrgus 18 m (1997. a.). Rahuldavas seisus, plombeeritud. On murdunud harusid. Omab kultuuriloolist väärtust.
Kirjalike allikate järgi on pärn istutatud 1680. a. Sageli on teda mainitud kui Tallinna vanimat puud. Legendi kohaselt on pärna juurde maetud baltisaksa kroonik ja kirikutegelane Christian Kelch. Ta oli viimastel eluaastatel Niguliste kiriku pastor ja suri 13. dets. 1710.a.-l.

Üles

Saarniite jalakas

Saarniite jalakas

Foto: Autor Kadriliis Rämmann

Kasvab Saarde külas endise Saarniite talu maal. Eesti jämedaim jalakas (H. Relve 2011). Saarniite jalakas (ka Sarnito jalakas) on kaitsealune harilik jalakas, ühtlasi Eesti jämedaim jalakas. Jalaka tüve ümbermõõt oli 2000. aastal 633 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) ja kõrgus 16 m.

Üles

Märjamaa ohvripärn

Märjamaa ohvripärn

Foto: Autor Martin Suuroja

Märjamaa hiiepärn on pühapuu, mille ümbermõõt on 458 cm (1,3), kõrgus 23 m (1997. a). Puu on halvas seisus, õõnes. Horisontaalne väljaulatuv haru (14 m) 2 m kõrgusel.

Üles

Terikeste Suitsumäe hiiepärn

Terikeste Suitsumäe hiiepärn

Foto: Autor Martin Suuroja

Terikeste Suitsumäe hiiepärn ehk Mäesuitsu ohvripärn on looduslik pühapaik. Puu on olnud tuntud ka hiiepärna ja Suitsumäe hiiepärna nime all. Pärn on küll üsna halvas seisundis, tüvi seest tühi, 2 haru murdumas, tulejäljed, kuid ta on jätkuvalt tähelepanuväärne puu. Ümbermõõt 580 cm (1,3), kõrgus 16 m, võra diameeter 13 m, võra algus 2 m. Mäesuitsu ohvripärnas on nii suur õõnsus, et inimene mahub sinna vabalt sisse, seepärast ei saa pärnalt puiduproovi võtta ega aastarõngaste arvu järgi vanust kokku arvutada.
Rahvajuttude järgi olevat puu juures ohverdatud vanasti inimesi. Iidse pärna kohta on Kirjandusmuuseumi arhiivides rahvasuust talletatud mitmeid pärimusi. Meie rahvaluule kogumise klassik, Matthias Johann Eisen, märgib näiteks eelmise sajandi lõpul, et selles paigas asunud hiis. Hiies ohverdatud sõjavange. Nad poodud pärna oksa külge ja põletatud samas hiies asuval suurel kivil. Hiide maetud ka oma rahva pealikud. Puu lähedale peitnud kohalikud inimesed kord sõjaajal ka aardeid. Arheoloogid on leidnud kalmistute jäänuseid kahest erinevast ajajärgust - eelmise aastatuhande algusest ja käesoleva aastatuhande teisest poolest.

Terikeste Suitsumäe hiiepärn Üles

Vedu Riibaku pärn

Vedu Riibaku pärn

Foto: Autor Pille Porila

Endises matuse- ja hiiepaigas kasvav väga omapärase tüvega puu, suur osa tüvest on hävinud ja puuhiiglane toetub paarile jämedast oksast moodustunud jalale, samas üllatab igast küljest omanäolise kujuga. Tavapäraselt natuke salapärases hämaruses mõtisklev vanake on talvepäeval täies hiilguses valguse käes. Ohvripärna kõrgus on 10 m, võra läbimõõt 7-8 m, tüve läbimõõt rinnakõrguselt on 1,2 m ja ümbermõõt 4,4 m. Pärna tüvi on seest õõnes, lõhestunud ja osaliselt põlenud. Pärna tüvi jaguneb kaheks haruks, kolmas haru on väike.
Riibaku talu põllul kasvavat pärna on mainitud 1921. a A. Jürgensi Äksi kihelkonna kirjelduses, kus lisatakse, et pärna lähedusest on põllult kündmisel välja tulnud inimeste luid. Pärna juures olevast lohust olevat samal aastal leitud tulekivikilde. Mingeid rahvapärimusi pole aga pärna kohta kirja pandud. Rahvasuus on ta tuntud Riibaku pärna nime all. Ohvripärna traditsioon ulatub tagasi 18.- 19. sajandisse.

Üles

Palivere künnapuu

Palivere künnapuu

Foto: Autor Keidi Jaakson

Kohapärimuses on puud ekslikult nimetatud ka pärnaks. Rahvasuu kutsub Palivere pühapuud ka tuhandeaastaseks künnapuuks, puu tegelik vanus võib olla 500 a. Dendroloogide hinnangul on üle 400 aasta vanune künnapuu looduses suur haruldus. Palivere hiiepuud võib pidada vanimaks praegu Eestis kasvavaks künnapuuks. Kunagisest võimsast võrast on järel vaid üksikud jämedad oksad ja pahklikust tüvest säilinud ligikaudu kolmandik. Okstele on nüüdki seotud värvilisi riideribasid. Künnapuu tüve ümbermõõduks on mõõdetud rinnakõrguselt 545 cm.
Palivere puu hiiepuuks nimetamine näitab selgesti, et teda peeti pühaks. 1940. a. naabruses Kullamaa vallas Kalju külas elanud 72-aastane Kustas Sandberg on rääkinud, et keegi olevat teinud Palivere hiiepuu tüvel olevasse pahka augu. Vigastuse kohast hakanud verd välja tulema. Taolist väidet on rahvasuust üles kirjutatud mujalgi Eestis ja ikka on see käinud puude kohta, mida on peetud pühaks. Palivere künnapuu on üks neist harvadest hiiepuudest, mille pühaks pidamisele viitavad ka kirjalikud ürikud ja arheoloogilised leiud. Puud mainitakse hiiepuuna Nigula kirikuraamatus 1644. a. Puu alt on leitud ohverdatud münte, milledest vanim pärit 1564. a.-st.

Üles

Laiuse Kuninga pärn

Laiuse Kuninga pärn

Foto: Autor Uno Hermann (1970 a)

Kuninga pärn Laiuse kiriku aias on ainus puu Eestis, mille istutamist Rootsi kuninga poolt kinnitavad ka ajalooallikad. Puu ümbermõõt on 429 cm (1,3) ja kõrgus 25 m (1999 a). Vanimad andmed puu ümbermõõdu kohta pärinevad 1918. aastast. Tolleaegne Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpp sai samalt kõrguselt puu ümbermõõduks 370 cm.
1700.-1701. a. talvel viibis Rootsi kuningas oma vägedega Laiusel talvekorteris. Kevadel enne Laiuselt lahkumist istutas kuningas kirikuaeda kolm pärna. Puude istutamine toimus 29. mail 1701. a. 1856. a. suvel murdus üks pärnadest tormis. Teise pärna hävimise aja kohta teateid ei ole, kuid sedagi pole enam alles. Kolmas puu aga seisab täie elu ja tervise juures kirikupargis tänaseni. Ajalooürikutes kirjapandut on teadlased kontrollinud juurdekasvupuuriga - 1976.a võeti siit puiduproovi ja leiti, et puu vanus klapib ajalooliste kirjapanekutega.

Üles

Mäe-Lõhtsuu tamm

Mäe-Lõhtsuu tamm

Foto: Autor Elari Aleksejev

Mäe-Lõhtsuu ehk Lõhtsu-Reinu tamm on jämeduselt teine puu Eestis. Puu rinnasümbermõõt on 703 cm ja kõrgus 28 m (1998. a). Rahvajutu järgi peaks puu olema ligi 300-aastane, kuid teadlaste arvates on ta vanem, umbes 400 aastane.
Aastaid tagasi, siis kui puu ümbrus oli veel võsastunud, olla tamme õõnsuses talvitunud karu. Seest õõnsat puud on asjatundlikult hooldatud. Okste vahele on peidetud piksevarras, et välk puud ei kahjustaks. Hiigelsuur õõnsus on kaetud laudadega. Lauad on paigutatud nii oskuslikult ja peitsitud tammepuiduga nii ühte tooni, et paljud huvilised ei eristagi neid tüve puidust. Kahjuks satub tamme ühe haru murdekohalt tüve sisemusse siiski veel ohtralt sademeid ja tüve mädanemine ilmselt jätkub.

Üles

Prohveti mänd

Prohveti mänd

Foto: Allikas EELIS Infoleht

Prohveti männi ümbermõõt on 320 cm ja kõrgus 14 m, vanus u 300 a.
Varem läks männi lähedalt mööda külatänav. Juhtus külas keegi surema või abielluma, liikus külaliste voor ikka männi kõrvalt läbi. Rahvasuu räägib, et seal, kus nüüd kasvab mänd, elanud ammu aega tagasi korstnata hütis ja suures vaesuses saunik. Mees olnud pime, kõnelnud imelikke lugusid ja ennustanud, et ükskord saabub aeg, kui maa peal sõidavad raudhobused ja taevas lendavad raudlinnud. Külarahvas neid jutte ei uskunud ja teda peeti hulluks. Mees suri, saun hävis, kuid tema sõnad täitusid. Pärast tema surma sai külarahvas järgnevate põlvede jooksul näha, kuidas maa peal hakkasid sõitma autod ja rongid ning taeva all lendama lennukid. Mehe ennustused olid tõeks osutunud. Seepärast hakati tema istutatud puud nimetama prohveti männiks. Mändi, mille ta istutas, hakati kutsuma prohveti männiks.

Üles

Tülivere tamm

Tülivere tamm

Foto: Autor Martin Suuroja

Aastal 1999 mõõdeti puu tüve rinnasümbermõõduks 587 sentimeetrit ja kõrguseks 21 meetrit, võra kõrgus on 17,5 m ja võra läbimõõt 16 m, seest õõnes 3,5 m kõrguseni.
Tülivere tamm on Põhja-Eesti tuntuim ja suursuguseim põlispuu. Puuhiiu sees asuvale kaunile ning avarale õõnsusele ei leidu terves Eestis võrdväärset. 1891.a. murdus tammel maapinna lähedal olev võimas haru, kiskudes puusse õõnsuse. Sellest alates peetakse puu tühemikku tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai. Eriti sobivat see tülliläinud abielupaaride lepitamiseks, milleks pidanud riius olev paar öö õõnsuses püstijalu mööda saatma. Enne murdumist oli võimas oks külalaste armastatuim kiikumispaik. Tülivere tamm on aga eelkõige tuntud kui ohvripuu, kuhu ajast aega on ohverdatud vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks. Esimesed lehmapiimad ja emapiimad oli ikka tammele viidud.

Tülivere hiietamm Üles

Kataveski kadakas

Kataveski kadakas

Foto: Autor Heidi Tooming

Kataveski ohvrihiie kadakas on rohkem kui 300 aasta vanune, mille tüve rinnasümbermõõt on 121 cm ja kõrgus 4,5 m (1998. a). Tüvi on seest õõnes ja põletusjälgedega. Põlenud õõnsuse sees on selgesti näha puidu kasvuringe. Nende laiust ja tüve jämedust arvesse võttes võib puu olla 200-300 aastane.
Hindrik Saggrilt on üles kirjutatud pärimuse, mille järgi üks mees olevat igal laupäeval käinud Tuhala mõisahärrale Tallinnast kulda toomas. Härra peitnud kulla kadaka alla. Lisaks olevat vanasti inimesed käinud neljapäeviti kadaka juures palvetamas ja ohverdamas. Neljapäev oli meie rahvausundis eriline päev, nagu hilisemal ajal on olnud selleks pühapäev. Siis sooritati iseäralikke riitusi ja usuti juhtuvat erakordseid asju.
Folklorist Matthias Johann Eisen on teadnud kadakaga seotud kommete täienduseks mainida, et puust möödudes võetud kübar peast.
Ants Talioja, kes elab otse nõiakaevu kõrval, kõneles, et kohalikud inimesed leidnud kadaka lähedalt põlluservast lameda kivi, mille all olnud suur tühimik. Ise ta oletas, et äkki on peidik kuidagiviisi seotud mõisahärra varanduse looga. Ants Talioja oskas seletada ka kadaka ümber oleva kividest ringi tekkelugu. Aastakümneid tagasi läks külatee otse kadaka naabrusest. Selleks, et lugupeetud puu kogemata viga ei saaks, rajatudki põllukividest kaitsev sõõr.

Üles

Tõrenurme hiiepärn

Tõrenurme hiiepärn

Foto: Autor Hendrik Relve

Miku talu pärna tüve rinnasümbermõõt on 522 cm ja kõrgus 21 m (1999. a). Puu tüves on suured õõnsused. Lagedal väljal kõrguv pärn jätab kummalise mulje - tema tüvi läheb ülaltpoolt laiemaks ja hõre võra sirutub igasse kaarde just nagu lehvik.
Kunagi olevat samas paigas kasvanud hiis. Kirik lasknud püha salu maha raiuda, vaid üks puu jäetud alles. Ilmselt seepärast nimetavadki küla põliselanikud puud tänaseni hiiepärnaks. Puu on olnud alati külainimeste kohtumispaigaks. Puu lähedal asunud varem kaev, kust vesi mitte kunagi otsa ei lõppenud, ka siis, kui muud külakaevud tühjaks jäid. Nõukogude ajal sõitis sinna kindlatel nädalapäevadel nn. autolavka. Külas poodi ei olnud ja nii kogunes kaubaauto juurde alati rohkesti rahvast. Jällegi oli põhjust pärna all kokku saada ja juttu ajada.

Üles

Kastna Hiiemäe pärn

Kastna Hiiemäe pärn

Foto: Allikas EELIS Infoleht

Kastna hiiemägi on pärimuse järgi "taevast kukkunud iis": Otse maapinnalt hargneval puul on 11 haru. 1997. a. oli pärna kõrgus 14 m ja kõige jämedama haru ümbermõõt rinnakõrguselt 165 cm, ümbermõõt maapinnalt on 550 cm.
1939. aastal Vändra kihelkonnas üleskirjutatud loo järgi olevat hiiemäe otsas kasvanud hiiglasuur pärn, selle all käidud ohverdamas ja endiseid küla elanikke mälestamas. Selle tüvi olnud seest õõnes ja nii suur, et kuus karjast sees kaarte mänginud. Aga see raiutud maha ja kännu ümbert on siis üksteist uut võsu välja ajanud ja need kõik on nüüd juba suured jämedad puud.
Selle iie saamisest räägib vana rahvajutt. 1854. aastal sündinud ja 105-aastaseks elanud Mihkel Kleini jutustuse järgi asunud hiiemäe ja pärna kohal kunagi põld. Kord kündnud põllul mees härgadega, äkki näinud tema naine taluõuelt, et taevast lendab nende poole hiis. Selle peale naine hõiganud: "Vanamees, hoia alt, hiis tuleb!" Mees ei olevat naise hüüdu kuulnud ja jäänud koos härgadega mäe alla. Selle koha pealt kasvanud loo järgi välja pärn. Mihkel Klein mäletanud, et tema nooruses oli samas paigas kasvanud ühetüveline suur puu. Praegused harud olevat tekkinud eelmise puu kännuvõsust.

Üles

Arbimäe mänd

Arbimäe mänd

Foto: Autor Katreen Ristmets

Arbimäe mänd, ka Arbi mänd on Elva linna vapipuu. Ainus puu Eestis, mis on linna sümbolpuuks. Jämeduse poolest on ta Eestis 7.-8. kohal, ümbermõõt u 378 cm, kõrgus 11 m, võra algus 4 m, vanus ligikaudu 340 aastat.
Männist pidi saama Elva vapipuu juba 1939. a., kuid poliitiliste segaduste tõttu jäi linna vapp ametlikult kinnitamata. Kuni Eesti taasiseseisvumise algusaastateni nägi Elva ametlikul vapil kujutatud Arbi mänd välja väga tõetruult - madalat ja jämedat tüve troonis vihmavarjukujuline lai võramüts. Pärast Eesti Vabariigi taasloomist algasid tulised vaidlused selle üle, milline peaks välja nägema linna uus vapp. Et seal peab olema mänd, selles ei kahelnud keegi. Riigiametnikud aga leidsid, et Arbi männi kuju ei vasta nendele normidele, mida Euroopa vapisümboolikas järgitakse. Suurem osa kohalikust rahvast pooldas küll männi tõetruud kujutamist, kuid ametnike arvamus jäi peale. Alates 2000. a. on Elva linnal vapp, mis näeb välja väga kuninglik ja on äärmiselt sarnane piirkondlike puusümboliga vappidega Rootsis ja Soomes. Kuigi Arbi mänd ei ole vapil äratuntav, teavad Elva elanikud, et männi kujutis tuleneb Arbi männist.
Ühe legendi järgi istutas Arbi männi Rootsi kuningas Karl XII.

Arbi männi vanus aastarõngaste järgi Üles